7 olulist
mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste,
käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta.
- Anorexia Nervosa all kannatavad patsiendid peavad sageli äärmuslikke dieete ning paastumisi. Bulimia Nervosa all kannatavatel patsientidel esineb liigsöömishoogusid, mille kahetsedes tahtlikult oksendatakse, et kaalus mitte juurde võtta.
- Söömishäiretega patsiendil esineb häiritud olek oma keha suurusest või tüübist, esineb keha väärtaju, ehk tajutakse ennasts uuremana, kui tegelikkuses ollakse.
- Söömishäiretega patsientidel on pidev hirm kaalus juurde võtta ja seejärel paksuks minna.
- Söömishäiretega patsientidel on probleeme avalikult söömise ees.
- Söömishäiretega patsientidel esineb sageli sotsiaalset isolatsiooni, ehk ei suhelda enam oma eakaaslaste ega lähedastega ning eelistatakse üksi olemist.
- Söömishäiretega meespatsientide puhul on tavaliselt nende kinnisideeks kas äärmiselt kõhn või vastupidi väga lihaseline kehatüüp.
- Söömishäiretega patsientidel on tavaliselt väga madal enesehinnang ning peale selle, et ennast paksuks peetakse, ollakse ka enda suhtes negatiivsel seisukohal õppimise, edukuse jms suhtes.
Milliste iseärasustega puutuvad
õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös?
Ma usun, et peamiseks
probleemiks, millega õed/ämmaemandad peamiselt kokku puutuvad on
söömishäiretega patsientide söömisharjumused. Ehk peamiselt just vähene söömine
ja toidu vältimine. Patsiendid keelduvad toidust, et vältida kaalutõusu . Patsiendid
püüavad oma söömist vältida, samuti peita oma toitu. Selle juures on väga
oliline roll õe tööl ja jälgimisel, et patsient ikka oma ettenähtud toidu ära
sööks ja seda hiljem ei väljutaks. Lisaks sellele on probleemiks
söömishäiretega patsientide puhul ka isoleeritus ja madal enesehinnang,
mistõttu on patsiendiga raske suhelda, kuna ta eelistab üksi olemist ja ei taha
liigselt tähelepanu. Patsiendid ei huvitu sageli muust, kui pidevast trennist,
ning mõtted on suunatud kaalu alandamisele. Oluline on õel leida tegevus
patsiendile, mis aitab mõtteid mujale suunata ja tegeus leida, mis patsiendile
meelepärane on.
Väga oluline on patsienti mitte
üksi jätta ja tema isoleeritusest hoolimata temaga tegeleda ja talle toetust
pakkuda.
Milliseid allikaid kasutasid mõtete väljatoomisel?
ReplyDeleteJust, oluline õdede töös on jälgimine ja kohalolek.
Kasutatud allikad:
ReplyDeletePoolak, P. (2010). Söömishäired meestel, anorexia nervosa ja bulimia nervosa ning sellega kaasnevad õendusprobleemid ja õendusabi. Lõputöö. Tartu tervishoiu Kõrgkool.
Põldsam, J. (2008). Venelaste söömishäirete seos isiksuseomadustega. Magistritöö. Tartu Ülikool. Psühholoogia osakond.
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/2881/1/P%C3%B5ldsam2008.pdf
Roolaid, L. (2008). Liigsöömishäirega patsientide söömiskäitumine. Lõputöö. Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
Urgo, M. (2009). Söömishäirete olemus ja mõju perekonnalening õe roll söömishäiretega patsiendi lähedaste toetamisel. Lõputöö. Tartu Tervishoiu Kõrgkool.