Milliseid
kognitiivseid moonutusi esineb söömishäirega patsiendil? (nimeta vähemalt 5)
Selektiivne abstraktsioon ehk
järelduste tegemine eraldiseisvate üksikasjade põhjal, samas ignoreerides neile
vastukäivaid ja märgatavamaid tõendeid.
(„ Ainuke võimalus ennast
kontrollida on söömise kaudu.“)
Liigne üldistamine ehk reegli
loomine ühe sündmuse põhjal ja selle rakendamine hoopis teises olukorras.
(„Kui ma sõin süsivesikudi,
olin ma paoks, sellepärast pean ma neid praegu vältima, et ma rasvuma ei
hakkaks.“)
Liialdamine ehk ebameeldivate
tagajärgede õletähtsustamine.
(„Kui teised ütlevad, et ma
iolen kaalus juurde võtnud, ei suuda ma seda taluda.“)
Dihhotoomne ehk
kõik-või-mitte-midagi ehk äärmuslikes ja absoluutsetes terminites mõtlemine.
Eksisteerib ainult must või valge, hea või halb.
(„Kui ma ranget päevakorda sisse ei seda, kaotan ma
kontrolli enda üle, tekib kaos ja ma ei saavuta midagi.“)
Personaliseerimine ehk impersonaalsete sündmuste enesekeskne
tõlgendamine ja endaga seotud sündmuste ülemäärane tähtsustamine.
(„Mul on piinlik, kui teised näevad, kui ma söön.“)
Kirjelda AN ja BN kognitiivseid mudeleid.
Madal enesehinnang-Peetakse enda juures kõike
negatiivseks, ei nähta positiivseid aspekte.
Liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast-
nähakse ennast paksemana, kui tegelikult ollakse. Ei tunta ennast oma kehas
hästi ja muretsetakse liialt oma figuuri pärast.
Äärmuslikud dieedid-Peetakse rangelt kinni enda
dieetidest, sageli on need väga äärmuslikud ja ranged, hirm on kaalus juurde
võtta.
Liigsöömishood-Väljendusb söömise üle kontrolli
kaotamises.
Tahtlik oksendamine ja ka lahtistite ja
diureetikumide kasutamine-Kaalu üle püütakse kontrolli saavutada tahtliku
oksendamise ning lahtistite ja diureetikumide tarvitamisega.
Liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast on üks peamisi põhjusi, mis viib patsiendi madala enesehinnanguni. Seetõttu hakkavad söömishäiretega patsiendid pidama äärmuslikke dieete ning tekivad patsiendil ka liigsöömishood, patsiendid oksendavad tahtlikult ning kasutatakse lahtisteid ja diureetikume kaalu alandamiseks.
Liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast on üks peamisi põhjusi, mis viib patsiendi madala enesehinnanguni. Seetõttu hakkavad söömishäiretega patsiendid pidama äärmuslikke dieete ning tekivad patsiendil ka liigsöömishood, patsiendid oksendavad tahtlikult ning kasutatakse lahtisteid ja diureetikume kaalu alandamiseks.
Millist olulist informatsiooni tuleb anda söömishäirega patsiendile teraapia käigus?
Esmalt tuleks välja selgitada
patsiendi söömishäire tüüp. Tuleks anda patsiendile kirjeldus tema söömishäire
olemusest, sümptomitest, ravi olulisusest, haiguse mõjust tema organismile ja
psüühikale. Vastavalt patsiendi häirele, tuleb talle selgeks teha tema rangete
dieetide(näljutamise), diureetikumide ja lahtistite kasutamise, oksendamise,
ülesöömise ja liigse tähelepanu oma kehakaalule pööramise kahjulikkusest ja
tagajärgedest tema kehale. Patsiendile tuleks selgitada, et selline käitumine
võib viia koguni surmani, samuti võib viia viljatuseni, lisaks võib kahjustuda
hambaemail ja ka tekivad patsiendil tursed. Lisaks on oluline selgitada
patsiendile informatsiooni igapäevase toitumispäeviku pidamise jaoks, selelks,
et saaks jälgida tema igapäevast toitumist ning avastada tema söömisprobleemid.
Oluline on selgitada talle ka dieedist loobumise vajadust. Oluline on
patsiendile tuge pakkuda ja leida patsiendile tegevusi, mis viivad mõtteid tema
söömishoogudelt ja pidevalt kaaluprobleemidelt eemale. Tegevuseks võib
patsiendile pakkuda sõpradega väljas käimist, mõne oma hobi tegemist, raamatu
lugemist või muud sellist patsiendile meelepärast tegevust.

1. Peamised moonutused on kirjas.
ReplyDelete2. Palun proovi kirjeldada seoseid ka omavahel. Kuidas on seotud madal enesehinnang ja liigne muretsemine või äärmuslik dieet ja söömishood?
3. Mulle väga meeldib sinu esimene lause...välja selgitada...sellepärast ongi oluline teada rohkem kui õendustegevusi. Lisaksin veel juurde lähedaste kaasamise.