Juhtum RIINA 20a.
Patsient saabus ravile ülesöömishoogude, oksendamise ja minestuse tõttu. Haigus algas gümnaasiumi viimases klassis, kus suurenenud õppekoormuse tõttu hakkas vähem sööma. Paari kuu jooksul kaotas kehakaalus 15kg. Selline muutus tekitas rahulolu ja tahtmist edasi pingutada. Tundis ennast tahtejõulisena, enesekindlana. Sõbrad ütlesid, et „sa oled ilusamaks läinud“. Peale kooli hakkasid aga tekkima ülesöömishood, kus ta õhtuti üksi olles sõi lühikese aja jooksul ära suure hulga toitu. Vahel läks selleks poodi, et valmistuda õhtuseks söömishooks. Sellel ajal oli tal suur segadus suhetes noormehega. Ta ei teadnud, kas tal on tundeid tema vastu. Kui selgus, et noormehel oli telefonis sõnum võõralt tütarlapselt, siis hakkas Riina kohe kahtlustama teist suhet. Riina arvas, et ta on inetu ja paks ning see lõppes enda näljutamisega.
Peale selle oli tal tahtmine väga hästi õppida. Kuigi oli kooli lõpetanud hõbemedaliga ning saanud ülikooli suure konkursiga erialale, ei valmistanud see talle rahulolu ega rõõmu. Mõtted keerlseid pidevalt toidu, kehakaalu, kalorite ja kaalu alandamise peal. Selleks käis kaalujälgjate rühmas, jooksis päevas 10 mk, kaalus ennast mitu korda päevas. Tundis ennast kogu aeg suurena. Kuna ema ja õde on ülekaalulised, siis tema kartus muutuda sarnaseks suurenes veelgi. Eelmise haiglaravi jooksul ei tegelenud keegi tema söömise reguleerimisega. Võttis ühe kuu jooksul 7 kg alla, mis valmistas talle suurt rahulolu. See aga taastus kiiresti. Kui kehakaal tõusis kasvõi 500g, mõtles, Riina, et „elu on läbi“.
Käesolevalt on Riina selgeks teinud, et ta ei tule üksi toime söömise korraldamisega. Kui sööb ära ühe jäätise, siis on tunne ja mõte, et on 3kg raskem. Sellest tingituna tekib paanika, alaneb meeleolu niivõrd, et ta ei suuda terve öö magada. Pidevalt kummitavad mõtted, et on vaja kaalust uuesti alla võtta. Samuti on raske loobuda oksendamisest, kuna see on aidanud „kaalu hoida“. Oksendamine tähendab talle vabanemist suurest söögi hulgas ning annab suurema kindlustunde. On mõte, et ta kontrollib nii oma toidu kogust ning korraks on kergendustunne. Siis järgneb aga uus söömishoog ja oksendamine.
Süütunne on suur peale sööki ja lubadused homme hakata vähem sööma on püsinud. Stressirohketes olukordades on veelgi raskem hoiduda söömishoogudest. Raske on õppida ja inimestega suhelda, kui kogu aeg keerlevad peas söömisega seotud mõtted. 1 kg kehakaalu suurenemine on katastroof. Siis ütleb Riina endale – „oled paks, inetu, nõrk ja tahtejõuetu“. Ta ei julge väljas liikuda, arvates, et kõik teda jälgivad. Sel puhul on ta pigem kodus, räägib pidevalt vanematele oma kehakaalu suurenemisest. Vanemad püüavad teda lohutada ning ema teeb talle madala kalorsusega toitu.
Soodustavad tegurid
Millised
tegurid soodustasid Riinal söömishäire kujunemist?
|
Tunded
Millised
tunded Riinal esinesid?
|
Mõtted
Millised
mõtted Riinal esinesid?
|
Käitumine
Kuidas
Riina käitus? Mida ta konkreetselt tegi?
|
Säilitavad tegurid
Millised
tegurid säilitavad Riinal söömishäiret?
|
|
|
|
|
|
|
|
Tunnete alla on praegu sattunu mõtted. Palun too välja konkreetsed tunded ehk emotsioonid. Muus osas on hästi tehtud.
ReplyDeleteTegin antud osas muudatused.
ReplyDeleteTänan
ReplyDelete