Tuesday, April 7, 2015

Ülesanne 7

Neli-kolm-kaks-üks tööleht
(countdown processing, Jensen & Nickelsen, 2008)
4 uut mõistet, mida õppisin

Söömishäired

Dihhotoomne mõtlemine

Liigsöömishood

Asketism
3 uut fakti, mida õppisin

Ravi ja abi on individuaalne ning sõltub söömishäire tüübist, haiguse olemusest ja patsiendist.

Anorexia nervosa võib üle minna bulimia nervosaks ja vastupidigi.

Söömishäiretega patsientidel esineb sageli sotsiaalset isolatsiooni, ehk ei suhelda enam oma eakaaslastega ega lähedastega ning eelistatakse olla üksi.
2 küsimust, mis jäid vastuseta

Miks on ravi nii keeruline?

Kas kuidagi on võimalik söömishäireid ennetada?
1 kõige väärtuslikum mõte

Söömishäired on väga suur probleem, millega tuleb tõsiselt tegeleda ja seda haigust ei tohi alahinnata.


Kursuse toimumise käigus tundsin ennast ühe paremini söömishäirete teemaga seotult.
Mind üllatas, et see probleem on tegelikult suurem, kui sellest räägitakse ja tegeletakse.
Mulle meeldis, et antud kursus oli üles ehitatud blogikeskkonda, see on väga uudne ja huvitav lahendus õppetöö läbiviimiseks.
Mulle ei meeldinud blogi kujundamine, kuna see oli mulle veidi võõras.
Nüüd ma tean,
et söömishäired pole ainult naiste probleemiks, ka mehed kannatavad selle käes.
Nüüd ma oskan
paremini ära tunda söömishäiretega patsienti ja temaga tegeleda.
Ma soovin, et meil oleks olnud aega
rohkem pühendada patsiendi ja tema perekonna nõustamise kohta.
Tahan teada rohkem
just nõustamise kohta, kuidas ja mida täpselt rääkida.
Sain iseenda kohta teada,
et mulle ikka meeldib tööde esitamiste viimasele minutile jätta.
Sain enda kaaslaste kohta teada,
et kõik said blogimisega hästi hakkama ning lähenesid väga erinevatest külgedest antud teemale.
Tahan veel öelda, et sellise ülesehitusega kursus on väga huvitav ja samas mugav läbida. Samuti saab teiste huvitavatst lähenemistest lugeda ja näha, mida kaasõpilased mõtlevad/välja toovad.

Friday, March 27, 2015

Ülesanne 6

Söömishäirega patsiendi mõtted



Mõte
Hinnang 0-10 pallini (lähtu siin ja praegu põhimõttest, kuivõrd oluline selle mõttega tegeleda on?)
Vaidlustamine (küsimuste abil mõtete kahtluse alla seadmine; esita iga mõtte kohta küsimusi).
1.
Olen paks ja ema moodi.



8


Miks sa arvad, et sa paks oled? Kas keegi on öelnud sulle, et sa oled paks? Kas su ema on paks? Milline on sinu arvates paks inimene? Miks sa enda arvates ema moodi oled? Mis on sinu KMI?
2.
Söön normaalselt ja tunnen ennast hästi (eneseõigustus arsti juures).


9
Mitu korda päevas sa sööd? Mida sa põhiliselt sööd? Mida tähendab sinu arvates normaalselt söömine? Kui suuri portsjone korraga sööd?
3.
Kõik on mõttetu, ei taha midagi teha.


10
Mis on sinu arvates mõttetu? Mida sa täpselt teha ei taha? Mida mõtled sõna „kõik“ all? Mis sind huvitab?
4.
Kõik läheb allamäge.

9
Mis läheb allamäge? Mida mõtled sõna „kõik“ all? Miks kõik allamäge läheb? Mida sa oled teinud selle muutmiseks?
5.
Ainult saledana olles meeldin ma noormehele.


7
Millest sa seda järeldad?
Kas noormees on seda öelnud?
Milline on sinu arvates sale?

6.
Sellisena ei meeldi ma sellele mehele kindlasti mitte.


9
Mida mõtled sõna „selline“ all? Millest seda järeldad? Kas mees on öelnud selle kohta midagi? Millisena sa talle meeldiksid?
7.
Olen usklik ja seetõttu söön vaid taimetoitu.


7
Mis usku sa oled? Milliseid toite keelab su usk süüa? Kaua oled olnud taimetoitlane? Kuidas korvad lihatoidu puudujäägid oma organismile?
8.
Miks mina ei suuda olla normaalne ja hea välja näha?


9
Millests a järeldad, et sa pole normaalne? Miks sa arvad, et sa ei näe hea välja? Milline on sinu aravtes „normaalne“? Milline on sinu arvates „hea“?  Mida sa enda arvates peaksid muutma, et olla normaalne ja eha välja näha? On keegi öelnud, et sa ei näe hea välja?
9.
Pean rohkem pingutama, et teised märkaks mind.

8
Miks sa arvad, et sind ei märgata? Mida peaksid endas muutma, et sind märgataks? Kes „teised“? Millega sa rohkem pingutama pead?Mida pead oluliseks, et sinu juures märgataks?
10.
Tahan ilus välja näha ja seetõttu teen trenni.


6
Kas ainult trenn teeb ilusaks?
Kui sa trenni ei tee, kas sa pole ilus?
Mida tähendab sinu jaoks „ilus“?
Kas keegi on öelnud, et sa pole ilus?
Kui tihti teed trenni? Kuidas on su toitumine treenides?

Wednesday, March 18, 2015

Ülesanne 5

Juhtum RIINA 20a.

Patsient saabus ravile ülesöömishoogude, oksendamise ja minestuse tõttu. Haigus algas gümnaasiumi viimases klassis, kus suurenenud õppekoormuse tõttu hakkas vähem sööma. Paari kuu jooksul kaotas kehakaalus 15kg. Selline muutus tekitas rahulolu ja tahtmist edasi pingutada. Tundis ennast tahtejõulisena, enesekindlana. Sõbrad ütlesid, et „sa oled ilusamaks läinud“. Peale kooli hakkasid aga tekkima ülesöömishood, kus ta õhtuti üksi olles sõi lühikese aja jooksul ära suure hulga toitu. Vahel läks selleks poodi, et valmistuda õhtuseks söömishooks. Sellel ajal oli tal suur segadus suhetes noormehega. Ta ei teadnud, kas tal on tundeid tema vastu. Kui selgus, et noormehel oli telefonis sõnum võõralt tütarlapselt, siis hakkas Riina kohe kahtlustama teist suhet. Riina arvas, et ta on inetu ja paks ning see lõppes enda näljutamisega.
Peale selle oli tal tahtmine väga hästi õppida. Kuigi oli kooli lõpetanud hõbemedaliga ning saanud ülikooli suure konkursiga erialale, ei valmistanud see talle rahulolu ega rõõmu. Mõtted keerlseid pidevalt toidu, kehakaalu, kalorite ja kaalu alandamise peal. Selleks käis kaalujälgjate rühmas, jooksis päevas 10 mk, kaalus ennast mitu korda päevas. Tundis ennast kogu aeg suurena. Kuna ema ja õde on ülekaalulised, siis tema kartus muutuda sarnaseks suurenes veelgi. Eelmise haiglaravi jooksul ei tegelenud keegi tema söömise reguleerimisega. Võttis ühe kuu jooksul 7 kg alla, mis valmistas talle suurt rahulolu. See aga taastus kiiresti. Kui kehakaal tõusis kasvõi 500g, mõtles, Riina, et „elu on läbi“.
Käesolevalt on Riina selgeks teinud, et ta ei tule üksi toime söömise korraldamisega. Kui sööb ära ühe jäätise, siis on tunne ja mõte, et on 3kg raskem. Sellest tingituna tekib paanika, alaneb meeleolu niivõrd, et ta ei suuda terve öö magada. Pidevalt kummitavad mõtted, et on vaja kaalust uuesti alla võtta. Samuti on raske loobuda oksendamisest, kuna see on aidanud „kaalu hoida“. Oksendamine tähendab talle vabanemist suurest söögi hulgas ning annab suurema kindlustunde. On mõte, et ta kontrollib nii oma toidu kogust ning korraks on kergendustunne. Siis järgneb aga uus söömishoog ja oksendamine.

Süütunne on suur peale sööki ja lubadused homme hakata vähem sööma on püsinud. Stressirohketes olukordades on veelgi raskem hoiduda söömishoogudest. Raske on õppida ja inimestega suhelda, kui kogu aeg keerlevad peas söömisega seotud mõtted. 1 kg kehakaalu suurenemine on katastroof. Siis ütleb Riina endale – „oled paks, inetu, nõrk ja tahtejõuetu“. Ta ei julge väljas liikuda, arvates, et kõik teda jälgivad. Sel puhul on ta pigem kodus, räägib pidevalt vanematele oma kehakaalu suurenemisest. Vanemad püüavad teda lohutada ning ema teeb talle madala kalorsusega toitu.

Soodustavad tegurid
Millised tegurid soodustasid Riinal söömishäire kujunemist?
Tunded
Millised tunded Riinal esinesid?
Mõtted
Millised mõtted Riinal esinesid?
Käitumine
Kuidas Riina käitus? Mida ta konkreetselt tegi?
Säilitavad tegurid
Millised tegurid säilitavad Riinal söömishäiret?
  • Suurenenud õppekoormus, ehk stressirohke periood.
  • Sõprade kiidusõnad kadunud kilode suhtes.
  • Segased suhted noormehega.
  • Perekonnaliikmete ülekaalulisus.
  • Süütunne söömahoogude pärast.
  • Pidevad mõtted söömisest ja toidu koguste jälgimisest.


  • Hirm
  • Segasus
  • Süütunne
  • Ebakindlus
  • Viha
  • Rahulolematus oma keha suhtes.
  • Kurbus
  • Üksildus

  • Ma olen paks ja inetu ning seetõttu ei tahagi noormees mind.
  • Mmõtted keerlesid pidevalt toidu, kaalu alandamise ja kalorite ümber.
  • Ema ja õe ülekaalulisuse tõttu kartis muutuda nende sarnaseks.
  • Kartus kehakaalu tõusu ees.
  • Kui söön ühe jäätise, olen 3 kg raskem.
  • Kaalust on vaja alla võtta.
  •  

  • Võttis kaalus alla 15 kg.
  • Liitus kaalulangetajate programmiga.
  • Jooksis päevas 10 km.
  • Söömahoogude järel oksendas.
  • Jälgis pidevalt kaalu, kaalus ennast isegi mitu korda päevas.
  • Võttis 1 kuu jooksul kaalust alla 7 kg.
  • Ei käi väljas, kuna kardab, et kõik teda jälgivad.
  • Kurdab vanematele oma kaalu suurenemise probleeme.
  •  

  • Ema teeb madala kalorsusega toitu ja ei mõista tegelikult probleemi tõsidust.
  • Kiitused kaalu kaotamise üle.
  • Väljas käimise vältimine, ehk sõpradega suhtlemise vältimine, kuna kardab, et temast räägitakse.
  • Kaalu üle kontrolli saavutamine oksendamisega.


Friday, March 13, 2015

Ülesanne 4



Millised omadused on söömishäiretega patsientidel kõrgemad, kui tervetel indiviididel ja missugused on madalamad ning kuidas on see seletatav?

Söömishäiretega patsientidel on kõrgemad kõhnuseihaldus, buliimia, rahulolematus kehaga, mittetõhus perfektsionism, interpersonaalne usaldamatus, introtseptiivne teadlikkus, küpsusehirmud, asketism ja ka impulsi regulatsioon ning sotsiaalne ebakindlus. Kuid märgatavalt kõrgem on introtseptiivne teadlikkus ning mittetõhus perfektsionism ja kõhnuseihaldus. Söömishäiretega patsientide puhul on kõik indiviidid märgatavalt kõrgemad, ning mitte ükski indiviid pole madalam kui tervetel inimestel. See tuleneb peamiselt sellest, et nende minapilt on tugevalt häirunud. NAd näevad ennasts ageli paksemana, kui nad tegelikult on, nad tunnevad ennast sageli ka rumala ja ebaedukana. Neil on väga negatiivne seisukoht enda suhtes. Ja seetõttu on nende indiviidid palju kõrgemad, kui tervetel inimestel.
 

Kuidas on omadused aja jooksul muutunud?

Aja jooksul on omadused muutunud sedavõrd, et võrreldes esimeste mõõtmistulemustega on väärtused tõusnud teisel ja kolmandal mõõtmisel asketismi ja perfektsionismi omadused. 
Võrreldes esimese mõõtmisega on teisel mõõtmisel tõusnud patsiendil kõhnuseihaldus, perfektsionism ja sotsiaalne ebakindlus. Langenud on buliimia, rahulolematus kehaga, samuti interpersonaalne usaldamatus, impulsi regulatsioon ning küpsusehirmud. Mittetõhusus on jäänud samaks.
Võrreldes esimese mõõtmisega on kolmandal mõõtmkisel langenud kõhnuseihaldus, buliimia, rahulolematus kehaga, mittetõhusus, interpersonaalne usaldamatus, introseptiivne teadlikkus, küpsusehirmud, ipulsi regulatsioon ja sotsiaalne ebakindlus.


Kas tulemused on ootuspärased?

Tulemused olid ootuspärased, kuna söömishäiretega patsiendid on tavaliselt väga madala enesehinnanguga ning neil on väärtaju oma keha suhtes. Ning see, et tulemused aja jooksul väga märgatavalt muutunud pole oli ka ootuspärane, kuna söömishäirete ravi on väga pikaldane ja võtab kaua aega. 

Mida õde võiks järeldada ja millega arvestada seoses nende omadustega? 

Seoses nende omadustega peaks õde pöörama tähelepanu eripäradele, mis viitavad söömishäiretega patsientidele. Oluline on avastada söömishäire õigeaegselt ja selle ravis on väga oluline luua patsiendiga usalduslik suhe ja talle toeks olla ja tema probleem välja selgitada ja sellega tegeleda. PEamine on patsiendile selgeks teha tema ravi olulisus tema tervisele ja jälgima patsiendi edusamme ja teda nende puhul tunnustama. Oluline on pakkuda patsiendile tuge ja teda oma probleemidega mitte üksi jätma.

















Friday, March 6, 2015

Ülesanne 3

7 olulist mõtet/seisukohta/tulemust söömishäirega patsiendi psühholoogiliste, käitumuslike ja isiksuslike iseärasuste kohta.

  • Anorexia Nervosa all kannatavad patsiendid peavad sageli äärmuslikke dieete ning paastumisi. Bulimia Nervosa all kannatavatel patsientidel esineb liigsöömishoogusid, mille kahetsedes tahtlikult oksendatakse, et kaalus mitte juurde võtta.
  • Söömishäiretega patsiendil esineb häiritud olek oma keha suurusest või tüübist, esineb keha väärtaju, ehk tajutakse ennasts uuremana, kui tegelikkuses ollakse.
  • Söömishäiretega patsientidel on pidev hirm kaalus juurde võtta ja seejärel paksuks minna.
  • Söömishäiretega patsientidel on probleeme avalikult söömise ees.
  • Söömishäiretega patsientidel esineb sageli sotsiaalset isolatsiooni, ehk ei suhelda enam oma eakaaslaste ega lähedastega ning eelistatakse üksi olemist.
  • Söömishäiretega meespatsientide puhul on tavaliselt nende kinnisideeks kas äärmiselt kõhn või vastupidi väga lihaseline kehatüüp.
  • Söömishäiretega patsientidel on tavaliselt väga madal enesehinnang ning peale selle, et ennast paksuks peetakse, ollakse ka enda suhtes negatiivsel seisukohal õppimise, edukuse jms suhtes.


Milliste iseärasustega puutuvad õed/ämmaemandad kõige sagedamini kokku oma igapäevatöös?

Ma usun, et peamiseks probleemiks, millega õed/ämmaemandad peamiselt kokku puutuvad on söömishäiretega patsientide söömisharjumused. Ehk peamiselt just vähene söömine ja toidu vältimine. Patsiendid keelduvad toidust, et vältida kaalutõusu . Patsiendid püüavad oma söömist vältida, samuti peita oma toitu. Selle juures on väga oliline roll õe tööl ja jälgimisel, et patsient ikka oma ettenähtud toidu ära sööks ja seda hiljem ei väljutaks. Lisaks sellele on probleemiks söömishäiretega patsientide puhul ka isoleeritus ja madal enesehinnang, mistõttu on patsiendiga raske suhelda, kuna ta eelistab üksi olemist ja ei taha liigselt tähelepanu. Patsiendid ei huvitu sageli muust, kui pidevast trennist, ning mõtted on suunatud kaalu alandamisele. Oluline on õel leida tegevus patsiendile, mis aitab mõtteid mujale suunata ja tegeus leida, mis patsiendile meelepärane on.
Väga oluline on patsienti mitte üksi jätta ja tema isoleeritusest hoolimata temaga tegeleda ja talle toetust pakkuda. 

Thursday, February 26, 2015

Ülesanne 2

Milliseid kognitiivseid moonutusi esineb söömishäirega patsiendil? (nimeta vähemalt 5)
Selektiivne abstraktsioon ehk järelduste tegemine eraldiseisvate üksikasjade põhjal, samas ignoreerides neile vastukäivaid ja märgatavamaid tõendeid.
(„ Ainuke võimalus ennast kontrollida on söömise kaudu.“)
Liigne üldistamine ehk reegli loomine ühe sündmuse põhjal ja selle rakendamine hoopis teises olukorras.
(„Kui ma sõin süsivesikudi, olin ma paoks, sellepärast pean ma neid praegu vältima, et ma rasvuma ei hakkaks.“)
Liialdamine ehk ebameeldivate tagajärgede õletähtsustamine.
(„Kui teised ütlevad, et ma iolen kaalus juurde võtnud, ei suuda ma seda taluda.“)
Dihhotoomne ehk kõik-või-mitte-midagi ehk äärmuslikes ja absoluutsetes terminites mõtlemine. Eksisteerib ainult must või valge, hea või halb.
(„Kui ma ranget päevakorda sisse ei seda, kaotan ma kontrolli enda üle, tekib kaos ja ma ei saavuta midagi.“)
Personaliseerimine ehk impersonaalsete sündmuste enesekeskne tõlgendamine ja endaga seotud sündmuste ülemäärane tähtsustamine.
(„Mul on piinlik, kui teised näevad, kui ma söön.“)

Kirjelda AN ja BN kognitiivseid mudeleid.
Madal enesehinnang-Peetakse enda juures kõike negatiivseks, ei nähta positiivseid aspekte.
Liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast- nähakse ennast paksemana, kui tegelikult ollakse. Ei tunta ennast oma kehas hästi ja muretsetakse liialt oma figuuri pärast.
Äärmuslikud dieedid-Peetakse rangelt kinni enda dieetidest, sageli on need väga äärmuslikud ja ranged, hirm on kaalus juurde võtta.
Liigsöömishood-Väljendusb söömise üle kontrolli kaotamises.
Tahtlik oksendamine ja ka lahtistite ja diureetikumide kasutamine-Kaalu üle püütakse kontrolli saavutada tahtliku oksendamise ning lahtistite ja diureetikumide tarvitamisega.

Liigne muretsemine kehakaalu ja figuuri pärast on üks peamisi põhjusi, mis viib patsiendi madala enesehinnanguni. Seetõttu hakkavad söömishäiretega patsiendid pidama äärmuslikke dieete ning  tekivad patsiendil ka liigsöömishood, patsiendid oksendavad tahtlikult ning kasutatakse lahtisteid ja diureetikume kaalu alandamiseks.


Millist olulist informatsiooni tuleb anda söömishäirega patsiendile teraapia käigus?
Esmalt tuleks välja selgitada patsiendi söömishäire tüüp. Tuleks anda patsiendile kirjeldus tema söömishäire olemusest, sümptomitest, ravi olulisusest, haiguse mõjust tema organismile ja psüühikale. Vastavalt patsiendi häirele, tuleb talle selgeks teha tema rangete dieetide(näljutamise), diureetikumide ja lahtistite kasutamise, oksendamise, ülesöömise ja liigse tähelepanu oma kehakaalule pööramise kahjulikkusest ja tagajärgedest tema kehale. Patsiendile tuleks selgitada, et selline käitumine võib viia koguni surmani, samuti võib viia viljatuseni, lisaks võib kahjustuda hambaemail ja ka tekivad patsiendil tursed. Lisaks on oluline selgitada patsiendile informatsiooni igapäevase toitumispäeviku pidamise jaoks, selelks, et saaks jälgida tema igapäevast toitumist ning avastada tema söömisprobleemid. Oluline on selgitada talle ka dieedist loobumise vajadust. Oluline on patsiendile tuge pakkuda ja leida patsiendile tegevusi, mis viivad mõtteid tema söömishoogudelt ja pidevalt kaaluprobleemidelt eemale. Tegevuseks võib patsiendile pakkuda sõpradega väljas käimist, mõne oma hobi tegemist, raamatu lugemist või muud sellist patsiendile meelepärast tegevust.